Võrgulehekülgede valmimisjärgne arendus - miks ja kuidas?

Rain Rannu, Digu arendusjuht
15. detsember 2000

Kujutage ette, et Te olete kogu aeg jalgsi käinud ja otsustate ühel heal päeval oma igapäevase asjaajamise kiiremaks ja efektiivsemaks korraldamiseks auto osta. Külastate erinevaid autosalonge, tutvute erinevate mudelitega ning valite lõpuks oma vajadustest, võimalustest, auto välimusest ja mugavusest lähtudes välja endale sobiva.

Oma firmale Interneti-lehekülje tellimist saab võrrelda auto ostmisega. Võrgulehekülg suudab organisatsiooni eesmärkide täitmisele kaasa aidata sama palju kui auto suudab liikumisvõimalusi parandada võrreldes jala käimisega. Auto ja võrgulehe puhul on olulised nii välimus kui teostus, põhiline edukuse määraja on aga siiski põhifunktsiooni täitmine - auto puhul see, kuidas ta sõidab, ja võrgulehe puhul see, kuidas ta organisatsiooni ning selle tooteid tutvustab ning firma edukusele kaasa aitab.

Auto ostmisega aga ei lõpe autole tähelepanu pööramise vajadus, nagu ka võrgulehe valmimisega ei lõpe lehekülje arendus. Kujutage ette, mis juhtub autoga, kui te mõne aja pärast bensiinipaaki kütust ei lisa. Mis juhtub auto välimusega, kui Te autot kunagi ei pese. Mis juhtub mootoriga, kui te sinna õli ei lisa. Auto puhul on hoolduse ärajätmise kurvad tagajärjed niivõrg elementaarsed ja üldteada, et kõik mõistlikud autoomanikud hooldavad oma autot.

Võrgulehekülgede puhul on aga kahjuks on valmimisjärgne hooldus üks sagedasemaid asju, mis ära unustatakse. Paljud firmad ei teadvusta veel, et vananenud infoga võrgulehekülg aitab organisatsiooni edule sama palju kaasa kui ilma bensiinita auto. Et inetu ja aegunud välimusega võrgulehekülg on veel koledam kui pesemata auto. Ja et Interneti-lehekülg, millel viidad ei tööta ja info on katkendlik, on firma mainele sama kahjulik kui õlitamata mootor autole.

Võrgulehekülje hoolduse erinevad võimalused

Auto hooldus maksab kahtlemata raha. Sama kehtib ka võrgulehekülje hoolduse kohta. Lehekülje kaasaegsena hoidmine on igal juhul piisavalt kulukas protsess selleks, et ilma kaalumata esimene ettejuhtuva võimaluse kasuks otsustada. Üldiselt saab võrgulehekülje arendusel rääkida kolmest erinevast suunast, mille kulude ja saavutava tulu suhe on erinev.

1. Võrgulehe arenduse delegeerimine võrgufirmale.
Kasutades analoogiat autodega, on lehekülje arenduse delegeerimine võrgufirmale võrreldav auto hoolduse jätmisega autosalongile või professionaalsetele autotöökodadele. Iga kord, kui auto puhul on märgata riket, tuleks viia auto teenindusse, ja lasta oma ala asjatundjatel viga parandada, makstes selle eest töö väärilist, sageli üsna arvestatavat tasu.

Autoomanikud lasevad sageli hoolduse teha samal autosalongil, kust auto ostetud on. Sama on loogiline ka võrgulehekülgede puhul, sest näiteks Digust tellitud lehekülge suudavad kõige kvaliteetsemalt ja kiiremini uuendada ikkagi Digu spetsialistid, kes ise selle lehekülje valmistasid.

2. Oma webmasteri palkamine.
Teine võimalus on see, et firma palkab ise Interneti siseelu tundva inimese (webmasteri) oma lehekülge uuendama. Suurematel, arvukalt autosid omavatel firmadel on ju ka sageli palgal oma mehhaanikud, kelle peale kuluv summa on väikesem, kui remonditeenuse autosalongist ostmisel.

Probleem tekib aga võibolla juhul kui kümme aastat tagasi koolituse saanud, ükskõik kui oskaja mehhaanik hakkab tuliuut 2000. aasta autot parandama. Interneti-maailmas, nagu me kõik teame, toimuvad muutused veelgi kiiremini kui automaailmas. Seetõttu on ka sagedased olukorrad, kui mõni aasta ajast maha jäänud webmaster rikub ära viimase tehnoloogia järgi üles ehitatud Interneti-lehekülje, ise teadmata, et ta midagi valesti teeb. Kannatajaks on firma maine, sest klientidele jääb rikutud lehekülg kindlasti silma.

Hullem on olukord siis, kui rikkis autot hakkab parandama firmajuht ise, või näiteks koristaja, kes ei oma selleks erialaseid teadmisi, aga kes on kuskilt lugenud, et parandamine ei tohiks väga raske olla. Turul on arvukalt tarkvarapakette, nagu Microsoft FrontPage, mis väidavad, et nad võimaldavad lehekülgi teha ilma nende kirjutamiseks kasutatavat .html keelt tundmata. Mõned aastad tagasi valmistati suur osa võrgulehekülgi selliseid tarkvarapakette kasutades, tänaseks on aga inimeste nõudmised kvaliteetse võrgulehekülje suhtes sedavõrd suurenenud, et ainuüksi ühe tarkvaratoote kasutamisest eduka Interneti-lehekülje valmistamiseks ja hooldamiseks enam ei piisa. Jalgratast saab parandada ka tavalise tööriistakomplekti abil, aga samade tööriistade kasutamine 2000. aasta BMW puhul rikub kalli auto üsna kindlalsti ära.

3. Võrgulehekülje uuendamine võrgupõhiselt
Kui esimesed kaks uuendamise võimalust on kasutusel Interneti algusaegadest saadik, siis kolmas võimalus on laialdasemat kasutamist leidnud alles viimasel ühel-kahel aastal. Samuti on sellele automaailmast raske alternatiivi leida.

Proovige ette kujutada tulevikuautot, millele bensiini lisamiseks ja lihtsamate remonditööde teostamiseks ei pea enam autost välja tulema, rääkimata auto teenindusse viimisest. Kui teile tundub, et õli on otsas, siis piisab vaid sellest, et te toote õli auto juurde ja panete selle näiteks pagasiruumi. Te ei pea teadma, kus või mis on õlipaak, sest auto viib ise õli pagasiruumist edasi õigesse kohta. Teil ei pea olema mingeid teadmisi auto ehitusest, aga Te suudate oma autot hooldada ise, ja ilma kuludeta teenindusfirmale.

Kõlab utoopilisena? Autode puhul see ongi utoopiline. Võrgulehtede puhul enam mitte. Uut lehekülge tellides saate ta lasta võrgufirmal ehitada lehekülje selliselt, et sagedasemini uuendamist vajavad leheküljed (nt. uudised, tootekataloog) oleksid uuendatavad sama lihtsalt nagu seda on mõne Interneti-portaali uudiste kommenteerimine.

Kuidas selline lehe uuendamine toimub? Teie ees arvuti ekraani peal kast, kuhu te trükite sisse teksti, mida te tahate oma leheküljel näha. Hetkeliselt ilmub tekst teie leheküljele. Võrgufirma poole tasulise abi saamiseks oleks vaja pöörduda vaid väga harva ja suuremate struktuuriliste muudetuste tegemiseks.

Igal positiivsel asjal on omad miinused. Kui üleelmises lõigus kirjeldatud tulevikuauto täna kättesaadav oleks, oleks tema hind ilmselt kõrgem kui tavalise auto oma. Samamoodi maksab ise uuendatava võrgulehekülje valmistamine rohkem kui tavalise lehekülje loomine. See tegevus nõuab lisaks Interneti-keele (.html) tundmisele ka head programmeerimisoskust ja programmeerijate töötasud ei ole teatavasti väikesed.

Suuremad valmistamiskulud aga tasuvad ennast peaaegu alati pikemas perspektiivis ära kokku hoitud hoolduskulude arvelt. Enam ei ole vaja maksta võrgufirmale lehekülje uuendamise eest. Samuti tagab ise uuendamise võimalus info kiirema jõudmise kliendini, ja see omakorda suurendab tulusid. Tänu nendele eelistele on juba praegu paljud organisatsioonid otsustanud iseuuendatavate võrgulehekülgede kui kõige optimaalsema lahenduse kasuks.

Mis siis ikkagi?

Uuendamata võrguleheküljest on sama palju kasu kui seisvast autost. Internetis on edukad need organisatsioonid, kes sellest aru saavad. Maailm on mitmepalgne, organisatsioonid ja nende vajadused on erinevad ning ühte ja ainukest võimalust uuendamise korraldamiseks ei ole.

Väikeste ja harvem muutuva infoga lehekülgede puhul on kõige kasulikum ilmselt esimene variant - delegeerida uuendamine välja, makstes selle eest võrgufirmale. Suuremate ja kiiresti täieneva infoga lehekülgede puhul ilmselt kolmas variant - lasta võrgufirmal valmistada iseuuendatav võrgulehekülg. Oma webmasteri palkamist soovitaks kaaluda ainult suurematel organisatsioonidel, kelle lehekülg on keeruline, ja kes saavad endale lubada tõeliselt hea inimese palkamist ja palgalhoidmist.

Oluline on uuendamise korraldamisele mõelda juba enne lehekülje tellimist, nagu ka auto hoolduskuludele enne auto ostmist. Soovitav on konsulteerida oma Interneti-firmaga, kelle kogemused ja teadmised aitavad leida teie olukorrale sobivaima lahenduse.

Kui soovite kommenteerida või lisainfot küsida, siis kirjutage Digule...